aghfblahjsrgbolaghblhgbrlhj
bolognese ajalugu ja hooldus

AJALUGU

Bolognese on Vana- Itaalia kääbustõug ja seltsikoer. Rahvakeeli tuntakse  ka, kui bolonja koera või prantsuse bolonka nime all.

Bolognese(Bologna Bichon) kuulub rühma bichonid ja on koeratõug,

kelle koduks peetakse Itaalia linna

täpsemalt Bolognat, aga väidetavalt ta ikka päris sealt ei põlvne.

Arvati, et meremehed tõid ta linna ja ta oli renessantssi ajal Prantsusmaal ja Itaalias väga levinud koerake.

Tõu põlvnemise eelasteks peetakse malta koera, kuna eelkäijad

on need samad väikesed koerad, keda juba Aristoteles ladina keeles (canes melitenses) mainis.

Bichon tähendab"sülekoera" ja tuleb prantsuse keelsest sõnast bichonner. Juba väga ammu oli tegu väikese,

intelligentse seltsi ja luksuskoerakesega, kes pidi kuuluma daamide õukonda. Põlvnemine ulatub kaugesse

aega ja bolognese on väidetavalt malta koerte või teiste bichonite järeltulija. Sugulus on malta koera,

havanna koera ja bichon friesega.

Rooma ajal oli ta tuntud ja kõrgelt hinnatud kingituseks aadlike ja kuningate seas. Bolognese oli

Madame de Pompadouril, Katharina die Grossel nagu ka keisrinnal Maria Theresal Austriast.

Samuti kujutatakse bolosid 16, 17 sajandil maalidel Tizian, Pieter Bruegrel dem Älteren,

Antonis van Dyck ja Francisco de Goya. Bolognese eelased on pärit ikka tõenäoliselt

Lõuna-Itaalia ääre aladelt, pikema karvaga valged kääbuskoerad, mis on erinevatel piltidel ja

dokumentidel sellest ajast.

Hiljem renessanssi ajal oli alles kena bolognese  väga hinnatud Itaalias. Eriti kuningad, printsid ja õuedaamid hindasid

kõrgelt tema valget pehmet ja sooja karva, sarmikust  ja rahulikku iseloomu.

Juurde tuli veel, et tõug oma väikese suuruse tõttu loomulikult sobis ka süle ja seltsikoeraks.

Sellel ajal sai see väike bolognese tihti ka riigikülaliste ja nimekate aadlike kingituseks, mis ise üle anti.

Näiteks Herzog Cosimo Medici kinkis 8 emast koerakest erinevatele aadlikele Brüsselis Belgias. 100 aastat hiljem

sai Herzogilt kingiks 2 sarmikat karvast koerakest bologneset kuningas Philipp II Hispaaniast ja selgitas,

et see on kõrgeim kuninglik kink, mida keiser võib teha.

Tõu kõrgpunkt ulatub õukonda Heinrich III ajal, kui ta oli kuningas Prantsusmaal. On teada, et kuningas lasi

igale poole oma koera kaasa võtta, kus ta parasjagu viibis.

Bolognese erineb bichon friesest, aga seda ei olegi nii lihtne eristada. Ta on 1,5kg kergem kaalult, väiksem ja teda ei pügata.

Bolognese õitsenguaeg kestis mitte kauem, kui paarsada aastat, kui  sülekoerte konkurentsi

lisandus 18 sajandil puudel. Isegi kõrgelt hinnatud bolognese tõug jäi üha rohkem unustusse ja oli isegi välja suremas.

Et ta 19,20 sajandi üle elas on tänada ainult üksi itaalastele, kes tänaseni on truud bolognese armastajad.

Nemad kujundasid ka tõu sellisena nagu teda varem hinnati  ja  arendasid teda selliseks nagu ta on tänasel päeval.

See oli pikk protsess ja sellel ajal Euroopa ei tahtnud tõust midagi eriti teada. Tänapäeval on ka tõug maailmas suhteliselt

haruldane ja vähearvukas, aga ei kuulu  enam väljasuremisohtu.

Samuti on Itaalias nimetamisväärselt registris bolognese tõugu koeri.

Ka kasvatajad hoiavad üle maailma kokku ja püüavad vältida ajaloo kordumist.

Esimene Bolognese on Eestis registrisse kantud 2011 ja toodi ta Itaaliast. Eestis on ametlik nimi Bologna Bichon.

Eestis on tõug suhteliselt haruldane. Registreeritud umbes 10 koera.


Bolognese kaal 2,5kg-4kg

turjakõrgus isastel: 27-30 cm.

emastel: 25-28 cm

värvus: valge, elevandiluu vävi on lubatud

Eluiga 12-16 aastat

HOOLDUS

Bolognese on tõug, mis ei aja karva. Ta sobib ka allergikule (ainult karvaallergikule).Teda ei pea pügama nagu Bichon frieset,

aga võib lühendada karva, kui ei osaleta tõunäitustel.

Bolognese karv on küll valge, aga ta on nii suure rasvasisaldusega, et ei lähe nii kiirelt märjaks või mustaks,kui mõnel

teisel valgel tõul. Karvavärv on valge, aga on lubatud ja esineb ka elevandiluu värvi.

Bolo vajab nagu ka teised valged tõud karva eest reeglipärast hoolitsemist, et karv ei läheks pusasse. Põhjalik

harjamine ja kammimine on 2 korda nädalas vajalik. Noorena karvavahetusperioodil iga päev, kuna titekarv tuleb välja

kammida. Soovitavalt tuleb kammimist harjutada juba kutsikaeas! Pügamine ei ole vajalik, aga võib oma lemmikul

natuke karva lühendada.Siis on vähem tööd karva hooldamisel.

Vajalikud on erinevad kammid. Metallkamm, Hari, vuntsikamm on peamised. Enne vannitamist kammitakse karv läbi.

Vannitatakse vajadusel või u.6 nädala tagant spetsiaalselt valgetele koertele mõeldud šampooniga ja palsamiga.

Peale pesu föönitatakse. Siis on näha bolo imeilusat ja õiget lainelist tõulist karva.. Hoolikalt kuivatatakse kõrvad

ja puhastatakse. Käpa alt lõigatakse ära karvad ümmarguste kääridega, et ei koguneks prahti ja mustust

kapapatjade vahele. Samuti ei ole koeral nii libe joosta. Meie kennel kasutab naturaalseid ilutooteid ja õlisid.

SILMAHOOLDUS

Silmahooldus ei ole ainult bolognesel, vaid kõigil valgetel ja heledatel koertel oluline.

Silmahooldus on väga tähtis ja seda peab tegema pidevalt, et vältida inetuid pruune pisarajälgi. Soovitan igapäevaselt

kasutada spetsiaalseid silmavedelikke.Ma võtan vatipadja ja panen sellele silmavedelikku ja sellega puhastan silmanurgad.

Karvad, mis silmade juures või segavad või isegi kasvavad silma, lõigatakse ära.


Prominendid, kes on omanud ja omavad bolosid:

Barbara Streisand,kes lasi isegi oma lemmik bolopoisi uuesti kloonida,Silvio Berlusconi, Marilyn Monroe, Miley Cirus,

Radics, Ashley Tisdale, Elvis Presley

Christina Aquilera ,Madonna

Cindy Creawford, Eva Longoria ,Mark Zuckerberg

Debbie Reynolds, Demi Lovato, Ellen deGeneres

 
Design by Next Level Design Lizenztyp CC / Copyright © 2009 - 2020 by Raul Jansen / CMS Script by Joomla! Lizenztyp GNU/GPL